25 veebruar.

Tundub nagu oleks olnud alles eile, millal logisin siia sisse.

Aeg kaob kiiresti.


Kooli minek on olnud siin ka ule kivide ja kändude.

Laps teatas, et vihkab kooli ja ei taha sinna minna.

Pole ka imestada. Austraalia kohta on siin neile antud kõva drill. Ja seda sõna otseses mõttes. Nende prepi klassi lapsed saavad karistada iga väikese asja eest.

Näiteks annab õpetaja päevikud lastele kätte enne koju minekut. Lapsed istuvad vaibal ja õpetaja loeb nimesid ette. Juhuslikult , kui sa ei läinud kohe, kui sinu nime hõigati, siis saad karistada ja pead istuma ja ootama kuni kõik lapsed lähevad koju ja siis antakse sulle sinu päevik kätte.

Minu meelest on see natsa ränk, kuna me ju räägime siin 5- ja värskelt 6 seks saanutest.

Mänguplatsil ei tohi joosta!!! Saad karistada. Kui õpetaja kutsub siis on vaja koheselt minna. 


Ka õpetajat ei kutsuta lihtsalt nime pidi vaid alati peab poorduma perekonna nimega, mille ette lisatakse Miss.

Rõhutakse kommetele. Yes, no, thank you, I would like to  etc.

Lapsed ei karju, et MINA TAHAN!


Preppide päev on sama pikk, nagu teistel õpilastel - 6 tundi.

Päevikusse ei kirjutata punasega mitte midagi, nagu meil vanasti.... Pannakse hoopis kleepsud tarviliku teadetega, mis hõlbustab õpetaja tood ka, kuna kirjutada mingi teade 25 päevikusse võtaks palju aega.


Lapse dresseerimine on õpetaja asi. Mingit kehalist vägivalda siin ei kasutata. Kurjem karistus on õpilase saatmine direktori juurde ja laupäeval koolirivistusele minemine koolivormis!

Vastu rääkimist ja nõmetsemist siin tundides pole. Vähemalt normaalsetes koolides.

(Loomulikult on olemas public koolid, kus on igasuguseid probleeme. Tavaliselt jääb see linna rajoonidesse, kus on kokku kogunenud igasugused sulelised ja karvased. Sealt ka lapsed sellised. Nendega tehakse samamoodi ränka tood ja igasugused karistused on siinpool puhtalt emotsionaalsel või siis psuholoogilisel tasandil.)

Laste toidukott on vaja kaasa pakkida vanematel.

Meie koolis on vaja kaasa pakkida lõuna ja väike snack pakk. See viimane on lastele hommikul , kui nad raamatuid loevad .

Olen omamoodi vahel mõelnud, et tea kas see on hea mõte lasta lastel suua , kui nad loevad. Dieedi spetsialistide arvates olevat see moodus paksuks minemiseks!? MIne sa tea.

Samas ma arvan, et kool on kavalalt asja ulesse ehitanud!

Vahel hommikul sunni last või kurjaga sooma. Paneb suhu paar lusikat ja kogu lugu....

Kindlasti on kõht paari tunni pärast tuhi. Seega palutakse vanematel pakkida kaasa kerge eine: porgandid, maasikad, kupsis juustuviiluga või midagi sellist...






15 veebruar...

edasi siis kooliga.

Igas koolis on fundrising  ehk siis raha korjamine. Täpsemalt polegi see korjamine, vaid kool korraldab kataloogi jagamise. Kataloogist võib siis vanem osta, mida soovib ja % kukub sellest koolile. % võib olla kenake ja seetõttu korraldavad koolid neid meelsasti. Ka on kombeks teha mingitliiki raffle = see on siis enam vähem nagu loterii Eestis.

Sellest kogutakse koolile lisaraha, et osta vajalikud väikesed esemed.

Igal koolil on oma laekahoidja, kes peab täpset arvet, kust raha tuli ja kuhu läks. Selleks, et midagi osta on vaja saada nõusolek lastevanemate nõukogult. Selles lastevanemate nõukogus peab olema vähemalt 5 lapsevanemat ja iga otsus peab saama enamiku hääli.

Selline arveldus hoiab ära raha eraldamise isiklikkeks tarveteks. Iga finants aasta lõpus on raamatute ulevaatus, mis tehakse spetsiaalsete finants raamatupidajate poolt . See isik ei tohi olla kooliga seotud.

Igale väljastavale tsekile on vaja 2 allkirja. See on samuti vajalik, et raha ei kõrvaldataks.


Siin on kindlad reeglid käitumismallide suhtes.

Näiteks EI TOHI laps teist last puudutada ilma teise lapse nõusolekuta.

On siinkohal häbi kull, aga mind kutsuti täna vaibale, kuna mu laps otsustas oma sokid jalast ära võtta ja anda teisele nina alla nuusutada...ilma teise nõusolekuta. Ja kui õpetaja keelas, siis kihistas naerda. Sellise tembu eest ta sai muidugi õpetajalt karistada ja mind, kui lapsevanemat pandi vaibanurgale seisma ja loeti moraal kaela. 

Eesti koolis poleks vist selle asja peale tähelepanu pooratudki, aga siin on asi päris karm.

Samas ...no kuulge olge ikka inimesed....ta ju  värske 6 aastane...neil pea lõikab nagu kapsaraud...igasugused lollused tulevad välja...aga OEH! pean lapsega kasvatustood tegema...et KUULAKS õpetajat ja ei teeks lollusi.

Tagasi kooli prgrammi juurde.

Maksimaalselt võib olla klassis 25 last. 1õpetaja ja + 1-2 abiõpetajat, kes aitavad lastega tegeleda.

Päev algab tavaliselt 8.45 või 9 hommikul ja kestab kella 3ni päeval. Ka prep ja algklassid kuni 12 klassini välja.


...ma vist teen uue alapealkirja KOOL Navigator`i alla, et kogu kooli joru oleks koos...

Seega, kui olete huvitatud kuidas lapsed siin koolis hakkama saavad, siis vaadake KOOL`i alt.

Thanks!




12 veebruar

Minu tuttavad ja sõbrad on Eestis olnud paanikas selle cycloni pärast, mis siin oli.

Vaatamata sellele, et me olime väljapool piire, oli ikkagi mõjutus ka siin Melbournis tunda.

Samal ajal oli siin suur uputus. Sadas korraga maha nii palju vihma ja oli nii tuuline, et nii mõnedki Melbourni linnaosad oli veeuputuse all.

Vesi oli lausa poole põlve ja loomulikult tundis majadesse ja rikkus nii paljudki majad.


Muidugi juhtus ka teisi asju. Näiteks kukkus minu teisel tuttaval lagi sisse, kuna tuul kiskus maja mitu katusekivi ja vihm sadas katuse alla leotades laeplaadid läbi ja siis ...see pilt siin all.

õnneks ei saanud kummalgi mu tuttaval keegi viga ja seega on asi õnnelikult lõppenud õnnetus.

Siinkohal aga ma tahaksin minna ule vähe paremale teemale ja rääkida hoopiski KOOLIST ja kuidas siin algas kooliaasta.

:)

KOOL 

Ma tahan alustada ulesse kirjutamist aastate kaupa nagu me läheme.

Minu jõpsikas alustas sellel aastal oma kooliteed.

Esimene korralik kooliaasta on PREP või preparation kooli jaoks. See on kohustuslik .

4 years old kindergarten polnus kohustuslik... nuuks-nuuks....prep on aga juba algus.

Kooliaasta algab meil veebruaris ja mitte septembris nagu Eestis.

Siin on veebruaris väga kuum ja päikesekreem koos koolimutsiga on ka  kohustuslik.

Kool algab tavaliselt tutvustus päevaga peredele. Neid on 2-3 . Kooliõpetajad ja juhatus räägib paljudest asjadest: kuidas osta koolivormi ja kuidas märgistada. Kuidas esimestel päevadel hakkama saada ja mida teha probleemide puhul.

Koolivorm on kohustuslik. MIda kallim kool, seda suuremad on koolis igasugused piirangud.

Lastel on keelatud kaasa võtta elektroonilist kraami. Seega mobiilid, video aparatuur ja mängud on koolis keelatud. Kooli ei tohi kaasa võtta närimiskummi, värve, kemikaate, tikke, jne.

Ei tohi olla värvitud kuuni või make up`pi , juuksed peavad olema mitte silmade peal ja neidude juuksed peavad olema kooli poolt lubatud juuksekummiga seotud. Kõrvarõngaid võib olla ainult uks paar ja peavad olema lihtsad pallid ja isegi nende peal ei tohi olla kivvikesi või kilgendavaid asju.Kingad on spetsiaalsed mustad, neid võib osta enne kooli igalt poolt. Headus ja kergus oleneb hinnast. Just nimelt kergus. On võimalik osta
10 dollariga paar....mis on maru rasked tõsta...

Kingade hind võib olla 10 -175 dollarini paar.

Kooli on vaja osta nii botased kui ka kingad.Seega pole just odav .

Peale vormi ja kingade on vaja osta book pack. See on tegelikult kõik see , mis Eestis kannab nime koolikraam. Pliiatsid, paberid ja raamatud. Prepi *raamatupakk* maksis 190 dollarit ja veel mõned kopikad peale.

Koolivorm oleneb samamoodi koolist: Mida kallim kool , seda rohkem maksab. Tavalised public koolid vaataavad vahel läbi sõrmede paljudele asjadele: kuidas lapsed koolis käivad ja mis koolikotid neil on. Kui tegu on private kooliga, siis on asi super range. Kui laps ei ilmu kooli, siis õpetaja helistab kohe koju ja nõuab vanemalt aru milles on asi.

....järgneb hiljem...sorry




http://www.themorningbulletin.com.au/photos/galleries/spiderwebs-or-angels-hair/#id=spiderwebs-or-angels-hair&num=2

http://www.themorningbulletin.com.au/photos/galleries/spiderwebs-or-angels-hair/#id=spiderwebs-or-angels-hair&num=2

2 veebruar 2011

Cyclone Yasi

Ma ei alusta sellega, et just kooliaasta Austraalias algas. Vaid alustame sellest ,et siinmail on suurimaid  cyclone tulemas.

Kõikide arvestuste järgi saab Quuensland suurima ajaloos oleva cyclonei vägivalda tunda kell 10 neljapäeva õhtul...see on Eesti kolmapaeva hommik.

Inimesi evakueeritakse käsu alusel. On maha karjutud, et asi on sama hull nagu tuuma pomm...mitte midagi, mis ette jääb, ei pane sellele vastu.

Yasi kasvab iga tunniga ja viimaste mõõdistuste järgi on keskmine ehk silma  suurus 500 km, lisa sinna veel 200 km mõlemale poole paduvihmad, seega tuleb kokku, et 900 km diameetriga vihmamass tuleb 2/3 Queenslandi peale.

Hoiatatakse juba, et on kindlasti tulemas veeuputused ja muud probleemid.

Seega, kui teil on seal sõpru, siis hoidke sidet.


siin vasakul on Au kontuur Queenslandiga ja see suur punane keerd on Yasi.

Vaadake kaardilt, kui suur on Austraalia ja siis saate pildi, kui suur on Yasi.

Make a free website with Yola