Pildiseeria meie sõidust Mt. Lake suusakuurordisse.
Umbes 2 tundi Melbourni kesklinnast idasse ja natuke põhja asub üks keskmisi suusa/kelgu mägesid.
Ma ei nimetaks asja kuurortiks ,,kuna minu arusaama järgi kuurort peaks olema suure mitmekorruselise hotelliga ja super duper asjadega.
Lund on keskeltläbi seab umbes 10-20 cm ja mõnedel kohtadel, näiteks kelgumäe alla oli tassitud lumemasin,millega tehti lund juurde.
Huvitav oli näha kuidas sõitest läbi tumerohelise metsa(esimene pilt) 500 m kõrgemale ja asi oli juba valge.
Alguses hkkasid olema üksidkud lume peotäied siin ja seal,ja siis juba rohkem ja rohkem.
Kurb on see muidugi,et sõitsime läbi selle osa mis Mustal Reedel maha põles.
Niipalju kui silmad näevad , on kõik maha põlenud.
Kuna Austraalia puud kisuvad kõrgusesse ,ja neil pole koort (selle teatavasti viskavad nad maha) ,siis kulutuli lihtsalt viskas neist üle.
Põletades kulu ja kuivanud prügi maast ära ja liikudes edasi hirmuäratava kiirusega.
Suurem osa puid on siiski veel elus ja oli natuke hirmus näha musti toikaid juba haljendama hakkavate *karvakeste* lehtedega.
Põlengu alguspunktis oli siiski mahapõlenud ja surnuid puid palju näha.
Kõik need pruunid lehed,mis on lumega piltidel,peaksid olema rohelised.
Siinsed lehed ei lähe pruuniks ja puu ei viska lehti maha.
Sed teevad euroopa puud. Siinsed puud viskavad koore maha ,nagu ma eelpool mainisin. Muide euroopa puud olid ka kõige enam kahjustatud.
Ja me ei usu, et nad ka taastuvad.
Põlendud pole harukordsed AUs!
See on üsna loomulik nähtus, oleneb muidugi mis mastaabi see võtab.
Mariswille oli täielikult maha põlenud, olid ainult paar maja jäänud.
Mõned elavad oma maja kohapeal karavanis.
Sellest nn. väikesest käsitöö linnast pole midagi järgi jäänud.
Mariswilles oli ka puu nikerdaja aed, mis on nüüd ka läinud.
Kunstniku terve elu töö ja vaev oli maha põlenud ainult ühe päevaga.
LÄhme siit tagasi retke juurde...
Niiisiis sõit läeb läbi Mariswille ülesse
Keskeltläbi 1400 m. üle merepinna.
Juunis ja edasi avatakse Victorias terve rida suusakuurorte.
Mt. Lake on litsalt üks lähimaid meile ja kergem sõida ühe päevase retkena.
Sissepääs on auto pealt 35 dollarit ja pead kaasa võtma oma suusa varustuse või võid hinge hinna eest rentida kas Mariswilles või ette tellides kohapeal.
Ka on võimalik suusatunde võtta! :) mis ma arvan ühele eestlasele vajalik pole.
Lastele saab rentida sealsamas plastikust kelgu 12 dollariga.
Oli huvitav vaadata,kuidas täiskasvanud mehed kelgutasid suurima mõnuga.
Paljudel on selleks tarveks spets varustus või lihtsd head vastupidavad tööriided.
Näiteks ma nägin ühte Au posti töötaja uniformi.
Inimesi on igast rahvusest ja värvist.
Tundub,et turiste meelitab ka see nn. suusahooaeg.
Ühe sõiduauto peale võetakse 35 dollarit ja sulle antakse spetsiaalne kleeps ,mille pead oma auto esiaknale kleepima.
Koht ise on kaunis väike.Seal on 3 väikest liumäge,kus rhvas siis kelgutab ja suusarajad juba omaette metsas.
Oli huvitav näha ühte pere ,kes võttis suusatama kaasa oma väikesed põnnid setsiaalses kärus,kuhu alla sai panna suusad ja vanemad olid ette rakendatud nagu hobused.
KOhalik vaatamisväärsus oli ka väike vombat,kes omaette nohistas ja sõi heina.
Vombateid ei soovitata toita siin, nagu kõiki loomigi.
Siin lõpetas üks reisivarustuse firma oma töö,kuna telgid oli pidevalt lõhutud vombatite poolt.
Probleem selles, et vombatid söövad meelsasti kõike.
Ja turistid väga meelsasti toitsid neid.
Siis kui toit otsa sai ja neid enam ei toidetud,siis vombatid pahandasid ja läksid ise toitu otsima. Kuna nede füüsiline keha on ehitiud looduse poolt nagu buldooser,siis neile oli kama millest läbi joosta. Seega läbi telgi joosta pole vombatile mingi probleem. Ära proovitud trikk.
Siin paari aasta eest sattus ka üks vanamees haiglasse känguru löögist.
Sama lugu. Inimesed toitsid metsikuid loomi ja üks känguru oli nii kaval,et käis toitu norimas teeäärses turistide peatus paigas.
Niilkaua kuni toit oli nn. mokkamööda polnud probleeme.
Siis aga mingi mate andis kängurule saiatüki vegemiteˇga ja see nähtavasti polnud mokkamööda.
Ühesõnaga, kängu lõi vanamhele rindu kahe tagumise käpaga.
Mees on muide puru õnnelik, et eluga pääses. Selline löök võib tappa.
Edasi: suusatamisest.
Vimane koht kus saate autot tankida on enne Meriswille: et ei unustaks.
Peale seda pole lihtsalt kus tankida.
Mõnedes kuurortites on nõutud auto ketid ratastele.
Kuna tee läheb libedaks ja enamus kohti on ikkagi kõrguses kiira käära teega...muidu võid lihtsalt teel kuristikku libiseda.
Oleks nõme surm!
Kaasa ka võtta oma toit ja vahetusriided.
Kohapeal on küll väike kohvik,kus on mingid väikesed sõrmetoidud hinge hinna eest ja seal on super järjekord kogu aeg.
Nii pragu siis kõik sellest...
Loodan,et mu pildid siin all meeldivad!
Selline roheline peaks olema mets ka lumega piltidel...inult kaetud lumega.
Nagu näete, on kõik pruun must ja är kõrbenud metsapõlendust.
MIda kõrgemale,seda rohkem lund ...
Vombat lumes.
Kelgumägi...
