enne kooli algust asjadest palun lugege LAPSED alt Navigaatorist.

KOOL=School

Ma tahan alustada ulesse kirjutamist aastate kaupa nagu me läheme.

Minu jõpsikas alustas sellel aastal oma kooliteed.

PREP

Esimene korralik kooliaasta on PREP või preparation kooli jaoks.

See on kohustuslik .

4 years old kindergarten polnus kohustuslik... nuuks-nuuks....prep on aga juba algus.

Kooliaasta algab meil veebruaris ja mitte septembris nagu Eestis.

Siin on veebruaris väga kuum ja päikesekreem koos koolimutsiga on ka  kohustuslik.

Kool algab tavaliselt tutvustus päevaga peredele. Neid on 2-3 .

Kooliõpetajad ja juhatus räägib paljudest asjadest: kuidas osta koolivormi ja kuidas märgistada etc.

Kuidas esimestel päevadel hakkama saada ja mida teha probleemide puhul.

Koolivorm on kohustuslik. MIda kallim kool, seda suuremad on koolis igasugused piirangud.

Lastel on keelatud kaasa võtta elektroonilist kraami. Seega mobiilid, video aparatuur ja mängud on koolis keelatud. Kooli ei tohi kaasa võtta närimiskummi, värve, kemikaate, tikke, jne.

Ei tohi olla värvitud kuuni või make up`pi , juuksed peavad olema mitte silmade peal ja neidude juuksed peavad olema kooli poolt lubatud juuksekummiga seotud. Kõrvarõngaid võib olla ainult uks paar ja peavad olema lihtsad pallid ja isegi nende peal ei tohi olla kivvikesi või kilgendavaid asju.

Kingad on spetsiaalsed mustad, neid võib osta enne kooli igalt poolt. Headus ja kergus oleneb hinnast. Just nimelt kergus. On võimalik osta
10 dollariga paar....mis on maru rasked tõsta...Kingade hind võib olla 10 -175 dollarini paar.

Kooli on vaja osta nii botased kui ka kingad.Seega pole just odav .

book pack

Peale vormi ja kingade on vaja osta book pack. See on tegelikult kõik see , mis Eestis kannab nime koolikraam. Pliiatsid, paberid ja raamatud. Prepi *raamatupakk* maksis 190 dollarit ja veel mõned kopikad peale. Selle eest hoolitseb tavaliselt kool ja olenevalt koolist hoitakse seda jama ka koolis.

Koolivorm oleneb samamoodi koolist: Mida kallim kool , seda rohkem maksab. Tavalised public koolid vaatavad vahel läbi sõrmede paljudele asjadele: kuidas lapsed koolis käivad ja mis koolikotid neil on. Kui tegu on private kooliga, siis on asi super range.

Kui laps ei ilmu kooli, siis õpetaja helistab kohe koju ja nõuab vanemalt aru milles on asi.

Igas koolis on fundrising  ehk siis raha korjamine.

ON väga erinevaid fundraisinguid:

Näiteks jagatakse katalooge kraami tellimus lehega: enamus on raamatud ja koolitarbed, ka mänguasju ja ehteid...

 Kataloogist võib siis vanem osta, mida soovib ja % kukub sellest koolile. % võib olla kenake ja seetõttu korraldavad koolid neid meelsasti. Ka on kombeks teha mingitliiki raffle = see on siis enam vähem nagu loterii Eestis.

Sellest kogutakse koolile lisaraha, et osta vajalikud väikesed esemed.

Igal koolil on oma laekahoidja, kes peab täpset arvet, kust raha tuli ja kuhu läks. Selleks, et midagi osta on vaja saada nõusolek lastevanemate nõukogult. Selles lastevanemate nõukogus peab olema vähemalt 5 lapsevanemat ja iga otsus peab saama enamiku hääli.

Selline arveldus hoiab ära raha eraldamise isiklikkeks tarveteks. Iga finants aasta lõpus on raamatute ulevaatus, mis tehakse spetsiaalsete finants raamatupidajate poolt . See isik ei tohi olla kooliga seotud.

Igale väljastavale tsekile on vaja 2 allkirja. See on samuti vajalik, et raha ei kõrvaldataks.

Siin on kindlad reeglid käitumismallide suhtes.

Näiteks EI TOHI laps teist last puudutada ilma teise lapse nõusolekuta.

On siinkohal häbi kull, aga mind kutsuti täna vaibale, kuna mu laps otsustas oma sokid jalast ära võtta ja anda teisele nina alla nuusutada...ilma teise nõusolekuta. Ja kui õpetaja keelas, siis kihistas naerda. Sellise tembu eest ta sai muidugi õpetajalt karistada ja mind, kui lapsevanemat pandi vaibanurgale seisma ja loeti moraal kaela. 

Eesti koolis poleks vist selle asja peale tähelepanu pooratudki, aga siin on asi päris karm.

Samas ...no kuulge olge ikka inimesed....ta ju  värske 6 aastane...neil pea lõikab nagu kapsaraud...igasugused lollused tulevad välja...aga OEH! pean lapsega kasvatustood tegema...et KUULAKS õpetajat ja ei teeks lollusi.

Tagasi kooli prgrammi juurde.

Maksimaalselt võib olla klassis 25 last. 1õpetaja ja + 1-2 abiõpetajat, kes aitavad lastega tegeleda.

Päev algab tavaliselt 8.45 või 9 hommikul ja kestab kella 3ni päeval. Ka prep ja algklassid kuni 12 klassini välja.

Algklassides , on vähe õppida....tavaliselt!!!

Prepi lapsed loevad iga nädal 5 erinevat raamatut.

Seega on palju vaja lapsega istuda ja tegeleda.

Peale selle on kohe alguses vaja ära õppida need 12 Golden= kuldset sõna.

17/03/2011

Kool hakkab maha rahunema....ja ka mina saan natuke vabamalt hingata.

Eile triikisin lapse koolivormidele väljapoole ka nimesildid , kuna uks sprodivormist *jalutas* ära.

Ma ootasin terve nädala, et vahest tuleb tagasi...ei midagi.

Erakoolides on probleemiks koolivormide kadumine, eriti kallimate asjade puhul. See on ka põhjus miks keelatakse võtta kaasa igasugust kallist elektroonikat.

See spordivormi jakk mis meil kadus maksis 49 dollarit...ehk siis 490 eeku.

Vana Eesti raha järgi.

Polegi nii odav lõbu osta pidevalt kaduvaid asju.

Elu muidu samamoodi.

Lapsed juba pusivad punaste sõnade kallal ja kirjutavad lauseid.

5/04/2011

Igas semestris on lapsevanema ja õpetaja vahel ettenähtud 10 min. jutu ajamist. Millega su laps tegeleb, kas õpib hästi ja mis on nõrkused jne.

10 min. pole mis teab pikk aeg ja seega on tarvilik kirjutada enesele paberile , mida sa soovid õpetajalt kusida. Tavaliselt ollaks positiivne ja toetav.

Lastel hakkab selle nädala lõpul koolivaheaeg, mis tuleb mulle sootuks nagu kergendus. Kogu see eelkooli kodune too on mind ausalt ära tapnud.

Prepi klassi kodune too seisneb:

1) 2 kompuutri programmist: mis iga võtab umbes 10 min.

2) Sõnade õppimine...olenevalt sellest, kui hea on su lapse pea,on kodutoo kas kergem või raskem.

3) Ja raamatu lugemisest.

Soovitatakse ka teha kirjutamist...aga selleks ajaks olen ma juba omadega täitsa läbi ja ootan pikkisilmi millal voodisse saab.

Kodutoo võtab meil aega umbes 1,5 tundi päevas.

Vabandan siinkohal ette!!!

 KURAT selline tunne on , nagu oleksin esimeses klassis jälle!

Eelmisel nädalal oli koolis spordi päev. Lapsed said iga väiksemagi hea tulemuse korral lindikesi sõnadega WELL DONE! ehk siis hästi tehtud.

Lõbu oli laialt ja lapsed olid väga rahul.

Laupäaeval oli koolil veel korraldatud DISCO õhtu. See oli tegelikult tulunduslik õhtu, et koolile raha korjata. Kogu muusika oli mingi DJ vanamees uhe lindikastiga ja vilkuvate valgustitega. Noh! preppidele läks ta kenasti peale...kui ma võin nii väljendada. Vanematele oli õhtu muidugi piin, istuda polnud kusagile ja 1,5 tundi jalul seista ja kuulata kuidas põnnid täiest kõrist karjuvad, polnud just super meeldiv. K.a. et tantsimine koosnes enamus suurel kiirusel ringi tormamisest ....ma vanamehele kirjeldasin asja umbes nii....:*Sa ju tead kuidas prootonid soojenedes hakkavad kaootiliset kiirendusega ringi liikuma ja uksteisega kokku põrkuma...noh! umbes selline oli ka DISCO pidu.*

REPORT WRITING DAY.    07/06/2011

Järgmine reede on suur report writing day koolides.

Mida see endast kujutab?

See on päev, kus lapsed kooli ei lähe ja opetajad kirjutavad suuri pabereid lapse arengu ja oppeedukuse kohta.

See paber saadetakse ka vanematele.

Sinna pannakse kirja kõik head ja halvad omadused ja ka *hinded*

Enne seda report writing day`d oli neil assesment day. See on siis päev, kus opetaja veedab sinu lapsega aega ja annab igasuguseid ulesandeid teha.

Ja kirjutab ,kuidas laps nendega hakkama saab.

Report on põhjalik ulevaade, kuidas sinu laps emotsionaalselt ja akadeemiliselt areneb. Kaasa arvatud sotsiaalne areng!!!- see on siis sõprade leidmine ja mängudest osavõtt mänguväljakul vaheajal.

Raport saadetakse ka govermendile. Selle järgi pannakse paika koolide *headuse* järjestus.

On olemas teatud standardid, mida koolid peavad järgima ja kui mingi kool kukub läbi, siis hakatakse vaatama milles on probleem.

Lisaks Igal aastal kohalik linnavalitus kontrollib koolide varustust ja ohutusreegleid. Ma pole kuulnud,et oleks mingi kool läbi kukkunud, aga nende punktide arvestus annab järgmiseks aastaks koolile raha. Sama asi on ka haiglatega. Ja nii juhtub, et enne kontrolli sissetulekut kiiruga värvitakse ja tehakse asju ilusaks. Millega siin ei närutata, see on ohutustehnika. Igasugused tulekustutid, tekid ja häireviled, lambid ja muu jora on kõik kenasti tookorras ja pidevalt antakse teada, kuidas ja kuhu joosta õnnetuste korral.

See ongi uks põhjustest, miks siin saab katastroofide ajal surma kaduvväike number inimesi. 

Neid reporte mis kool sulle kui lapsevanemale saadab, on vaja alles hoida...juhul kui kolid või kui paned lapse teise kooli.

Niisiis pole midagi lihtne olla siin lapsevanem!

14/06/2011

Vanemate õppepäevad koolis:

Igal koolil on vanematele mõeldud õppepäevad.

selleks tarveks on vaja ennast kooli vedada ja kuulata , kuidas aidata kaasa laste hariduse edendamisele.

Täna ongi selline õppepäev kavad mu lapse koolis. Seekord haritakse vanemaid, kuidas lapsi paremini lugema ja kirjutama õpetada.

Kuna ma pole siin Aus koolis käinud: (va. UNI ), siis kogu see algklasside ja kooliõppe värk on mulle tume maa. Seega lähen vean ennast kohale, kuigi ma parema meelega istuksin kodus ja vahiksin telekat.

Duty calls! nagu ma ikka vahel naeran.

POOLAASTA ja KOOLI RECORD sinu lapse õppe(edukuse) kohta

juuli ....poolaasta tehtud!

Lastel oli siin koolivaheaeg, nagu te olete ennegi lugenud.

Poolaasta peale saadeti laste record koju. See on nagu tunnistus Eestis.

Siin prep klassile hindeid ei panda. ON 3 liiki: läbikukkunud, aksepteeritav ja hea.

Iga õpetaja kirjutab lisaks omaarvamuse su lapsest ja klassijuhataja paneb juurde veel käitumis kirjenduse ja uldise jutu: kuidas edendada last ja millega ta koolis tegeleb/tegelenud on.

Meie lapse tunnistus oli ullatavalt hea! Ma arvasin, et kakleb koolis või on saanud mingi sigadusega aeg ajalt hakkama...aga võta näpust...õpetaja kiitis igat pidi.

Ainus huvitav osa oli muusikaõpetaja kirjeldus. Ta kirjutas, et laps segab mul vahel tundi ja aeg ajalt uneleb tunnis.

2 teist õpetajat: uks enne ja teine peale muusikaõpetajat kirjutavad, et laps kuulab hoolikalt ja on väga huvitatud....

Muusikaõpetaja kirjutas seda viisakalt: kokkuvõtlikult aga lihtsamalt võiks kirjutada nii: sit down and shut up = istu maha ja pane suu kinni.

Kuna muusikaõpetaja kirjeldus oli risti vastu teistele, ma huvi ..

Uurisin siis lapse käest, et millega nad muusikas tegelevad!

Laps plaksutas käsi...mingi rutmiga. Minu edasise uurimise peale, et mida nad siis veel teevad....ta jälle plaksutas käsi....jne.mitmeid kordi...

rutm oli erinev ja liigutused olid kordineeritud.

Ma siis tasahilju uurisin, et kas vahel õpetaja on keelanud tal rääkida tunnis või palunud maha istuda jne.

Selle peale laps vastas, et jah!

Ma uurisin edasi, et mispärast siis????
Selle peale mul laps vastas, et ta õpetas teisi lapsi!!!

Ma tahtsin teada, et mdia ta siis neile õpetas...

Mu põnn uhkelt hakkas laulma oma viiuli tunni noote!

Korraga oli mulle kõik selge! Ma vedasin oma lapse käte plaksutamise tundi ,kui ta oli 6 kuud vana ja me käisime seal kuni ta sai neljaseks.

Seega tema jaoks istuda plaksutamise tunnis on IGAV! ja ta tõenoliselt puudis õpetajale näidata, mida ta oskab!!

Ma olin natsa ette valmistatud, et talle moraali lugeda tunnis vaikselt istumise kohta, aga kui ta mulle selle ära seletas, siis ma ei saanud talle isegi mitte pahaks panna...

 01/05/2012

Déjà vu aeg.

Ma mõtlesin, et mul on hea tuttav Eestis maha jäänud, kellel paar põnni hakkavad varsti esimesse klassi minema. Mõtlesin siis omaette, et kogu koolikraam (vildikad, kustukad, vihikud jne) maksavad siin just mitte super suurt raha ja kuna osa asju on ka huvitavad, siis võiks ju midagi saata.

Otsustasin siis vaadata, mis on vajalik Eestis esimesse klassi minejale...

Lugedes nimekirja ja näpunäiteid ,kuidas mis peab olema tehtud...tekkis selline vana tunne...Eesti moodi... olin juba unustanud, milline kammajaa seal sellega on. Siitpoolt vaadatuna tundub asi halenaljakas. Vaheti lausa nõme.

Teen siinkohal koopia ja kirjutan iga asja alla ,mis Aus kombeks on.

I klassi tulijate õppevahendid,-materjalid

Eestis punasega!

AUS VAJALIK HALLIGA!

• 1 õpilaspileti pilt suurusega 3 x 4 cm; septembris on koolis pildistamine
  
• õpilaspiletit EI OLE OLEMAS algklasside lapsele...keskkoolis ja UNIs on ...
  
• sünnitunnistuse koopia, saab ka koolis teha
• Koopiat ei ole vaja...enne kooli minekut on nõutav täita ankeet. Kõik lambanumbris on seal kirjas. K.a meditsiini kindlustus..
  
• õpilaspäevik, suurem variant
• õpilaspäevik antakse kooli poolt ja ON TASUTA
  
• üks 16 joonega vihik
• Kool (enamus ) hoolitseb erinevate vihikute sisse tellimise eest. Eriti algklassides ja erakoolides.
  
• üks abijoontega vihik alates II veerandist
• Kool (enamus ) hoolitseb erinevate vihikute sisse tellimise eest. Eriti algklassides ja erakoolides.
• üks suurte ruutudega vihik
• Ruutudega vihikud koolilatele ma pole siin näinudki...graafikute tegemiseks peab minema seda spetsiaalselt ostama...aga see pole algklassides...
  
• kilekaaned või kattepaberid vihikute kaitseks
• See on koht,kus Au lapsevanemad imestavad *MHHH?????*
  
• kaaned paberite A4 hoidmiseks
• Sama, mis kaaned????MIs kaaned, milleks???
  
• joonlaud, numbrid loetavad
• joonlaud...joonlaud....ah jah! klassis on suur hulk neid ja nad kuuluvad klassi...st. koolile.
  
• 2-3 harilikku pliiatsit, keskmise kõvadusega
• ? mis on KESKMINE kõvadus??? harilike on siin mingi 100+ ...numbrite ja tähtedega , siin lastele koolis antakse 2HB kõvadusega.
  
• värvilised pliiatsid
• Kuuluvad koolile
  
• viltpliiatsid
• Kuuluvad koolile
  
• pinal
• Pole vajalik...kuni 4-5 klass...millal lapsed hakkavad eelistama OMA pliiatseid ja kustukaid.
  
• kustutuskumm
• Kuulub kooli varustuse hulka.
  
• pliiatsiteritaja, kinnine, et teritada saaks laua ääres
• Koolivarustus ...
  
• guašid, veetops, segamisalus
• Guasi värvi ostetakse sisse suurte kanistritega kooli poolt. Tops,segamisalus ja muu jama on klassis. Vanematelt paluti saata kooli ainult kaitseriietus, plastikust särk.
  
• vakstu või kile laua kaitseks, suurem kui A3 (õp. ostab) laualapp 20 X 20 cm
• Vakstut ei ole olemas. Lauad on plastik kattega , seega pole vajalikud.
  
• joonistuspaberid A3 ja A4
• Joonistuspaber....kah! see jupp ajab naerma. See ostetase samamoodi siin kooli poolt.
  
• õlipastellid
• Ei saanudki aru...pastell värvid ka veel vajalikud?Pole vajalik siin.
  
• 3 pintslit, erineva laiusega (peenike, keskmise laiusega, laiem)...
• ka pintsleid siin pole vaja lapsega koolis saata.
  
• plastiliin
• Plastiliini ei kasutata!
  
• värvilised paberid
• Kool ostab
  
• käärid, mis lõikavad ka riiet; vasakukäelistele on olemas vasakukäeliste käärid
• Eelmine aasta paluti osta käärid...selle aastal kool ostis sisse hunniku ja ei mingit muret!
  
• pulgaliim, vedel liim ei sobi
• ..liim tuleb ka kanistritega ja sealt valatakse PVA liimi purkidess ja antakse lastele kooli pintsel.
  
• heegelnõel
• Heegelnõel koolis on tundmatu asi.
  
• lõnga- ehk sukanõel
• Nõela kaasa andmise on keelatud. Igasuguste paberite ja asjade laste asjade tegemiseks on spetsiaalsed plastikust nõelad.
  
• naaskel
• Naaskel koolis ajaks siin lapsevanematele hirmu judinad peale.
  
• sisejalanõud, mis ei tee põrandale musti triipe
• POLE OLEMAS SISE JALANõUSID. Klassides on vaip maas!!!
  
• riidest kott sisejalanõude hoidmiseks garderoobis
• POLE olemas
  
• dressid
• Dressid pannakse spordipäeval juba kodus selga, et poleks mingit jamamist vahetamisega.
  
• spordijalatsid kehalise kasvatuse tunniks, erinevad saalis (heledapõhjalised) ja õues olemiseks
• Jalas koos spordivarustusega.
  
• suusad, kelk
• :) vanad head ajad.Nostalgia...noh! siin ei tule lumi maha!
  
• koolikott
• JAH KOOLIKOTT ON VAJALIK KA AUs.

MIs siis käib Aus algklasside lapse koolikotis?

1. Koolist antakse igale lapsele kaasa (iga nädal) 5 raamatut: nende raamatute jäoks on spets. sangaga folder.

2.õpilaspäevik

3.Veepudel

4.Lõunaleib kotiga: lõuna aeg on umbes 12 päeval

5. Ja lisaks mingi õun/porgand/maasikad esimese hommiku nälja kustutamiseks. -snack aeg on hommikult 10.30

6.Muts, mis on kohustuslik!

7.Päikesekreem soovitavalt..

Mina panen lisaks ka paki plaastritega. Ja kerge /või paksema jope( olenevalt imast)

Eestis: Vihik peab olema joonitud. Siseääre laius on 1 cm, välisääre laius 2 cm. Kui välis- ja siseäärt pole trükitud, siis joonin selle ise.

Aus vihikuid ei joonita...esimene klass ei kirjuta kuupäevi ja ei ole vajalik tõmmata pealkirja alla värvilise joonega. Sama kehtib ka matemaatika kohta.Vihikute peale õpetaja prindib kogu vajamineva info koos lapse nimega. Kui laps teeb mingi joonistuse,siis on kohustuslik tal endal kirjutada tahapoole oma nimi. Mingit a la jäta 4 ruutu vahele uue harjutuse ja vana vahel: siin EI OLE OLEMAS!

Ja kõik klassid (prep-12) alustavad meie koolis õppet 8.45-15.10.

See aeg võib kõikud 10 minutiga siia sinna erinevates koolides. Kui samas piirkonnas on mitu kooli ,siis proovitakse lapsi ärakorjavaid emakesi mitte liigselt stressida ja koolid lõpetavad 10- min. vahega (puhtalt, et autoliiklust hõlbustada)

september 2012

Laste koolivaheajani on jäänud umbes 2 nädalat, siia sinna…olenevalt koolist ja osariigist kus ollakse.

Järgmisest semestrist võib hakata ka kandma suvevormi, mis on kergem ja rohkem õhku läbilaskev. Loomulikult on siis ka kohustuslik kanda laia äärega mutsi ja eks neid hakkab siis kaduma terve hunnik.

Kuna hinnad Aus ka ronivad lakke, siis on kogu see kohustuslik koolivormindus koolidele kena kulla-auk! Koolikampsuni hind on 75 dollarit ja neid kampsuneid läheb vaja vähemalt 2…terve hunnik mutse muidugi…nende hinnaks on 19 dollarit tukk. Seega ,kui teil on laps ,kes unustab oma kraami igale poole laiali,siis maksab see teile kena kopika.

Võrreldes Eesti koolidega on Au koolid lausa kommid. Ma mainisin ka eelnevalt vist, et laste koolipäev kestab ainult 6 tundi ja seda kõikidele klassidele.

Omamoodi on see ka hea, sest peale 6 tundi laste pea enam kull midagi kinni ei hoia. Seega oleks mõtetu piinamine hoida neid peale 6 tundi ja proovida panna neid veel midagi õppima.

Koolide juures pean kiituseks veel mainima, et kogu kooliprogramm proovitakse siiski läbida koolis õppides ja antakse vähe kodutood lastele  (loe emadele).

Keegi ei lähe ju peale tood koju ja ei hakka sama asja veel lisaks tegema, seega laste too on olla koolis ja seega miks peaks laps tulema koju ja hakkama sama asja uuesti tegema?!

Suurematele klassidele antakse 1 referaat teha semestris …kui sedagi. Õpetajate vaheline too on reguleeritud ja seega ei anta 5s aines teha 5 referaati nädalas.

Pealegi kellel on neid neetuid referaate nii vaja…?