9/05/2012

Mõtlesin siin paari päeva eest, et peaks natuke kirjutama õe ametist Austraalias.

Väike kokkuvõte, millega tavaline haigla õde tegeleb.

Loomulikult kõigub õe ametiposti vastutus olenevalt haiglast, osariigist ja millise kraadi õega on tegemist. (Opi bloki õel on sootuks teistsugune valvevastutus, kui tavalisel osakonna õel. )

Nagu ikka võrdleme asja Eestiga ja räägime sellest , millega siinmail õed tegelevad *kogu päeva*

Niisiis...

Erinevalt Eestist on siin uhel õel 4-8 patsienti. Olenevalt vahetusest ja kas tegu on era haiglaga või riigi haiglaga.

Era haiglates on võimalik vahetusi siia sinna lukata...riigi haiglad on stabiilsemad, aga samas alati silmini patsiente täis.

Alustame valvetega.

Hommiku valve (tavaliselt) algab kell 7 hommikul ja kestab kuni 14.30 part time`ritele ja täiskohaga õdedele kuni kella 15.00ni.

Kell 7 hommikul kogunevad kõik õed vahetuse uleandmisele ehk handover`ile. Eelmine vahetus kiiresti räägib millega Pt. eelmine vahetus tegeles ja mis on plaanis päevaks.

7.30- algab õe päev. Tehakse plaan, millal on kellegile vaja manustada ravimeid või teha mingeid analuuse.

Tavaliselt on hommiku õel 4-5 patsienti. Vahel harva ka vähem...kui tegu on *raskema* grupi haigetega.

Hommikusook tuuakse igale haigele voodisse kätte  7.30-7.45 ja samal ajal on õe kohustus anda igale haigele välja ettenähtud ravimid. Veenisustid ja Insuliin diabeetikutele. Kõik narkootilised ained ja sustitavad ravimid, k.a. ka veenilahused tuleb kontrollida 2x RN1 poolt.

Narkootilisi ravimeid peab kontrollima 2 õe poolt , kontrollides, et on tegu õige pt.ga ja pole eksitust.

Peale hommikusooki ja ravimeid on aeg pesemiseks. Enamus haigeid on siin lamavad või vajavad maksimaalselt abi. Olenevalt , kui palju on vaja abi...sa pesed nad puhtaks ja vahetad linad.

See kõik toimub umbes 8-10 vahel. Omamoodi trikk on veel karata vahele ringikolavale doktorile ja kuulata,mis on uuemad plaanid sinu pt. jaoks selleks ja tulenevateks päevadeks. Paljudel arstidel (sindrinahkadel) on kehv omadus lihtsalt pt. midagi jorada ja mitte mingeid sissekandeid nende haiguloosse teha. Mis on omamoodi suur peavalu. 

Kell 10 hommikul on tavaliselt ette nähtud väike kohvipaus. 15 min.

Selleks ajaks peaksid olema juba oma pesemistega valmis, et peale kiirkohvi kohe karata sidumiste ja haavade juurde.

Samas ärge ka unustage , et erinevatel Pt. on eri aeg antibiootikume vaja manustada...selleks on see päevaplaan teil olemas.

Igatliiki sidemed ja haavade pesemised peaksid olema valmis enne 12. See on aeg, kus enamus inimesi on jälle mingite ravimite manustamiseks valmis.

Siinkohal palun ka mitte unustada, et kõik voodisse sittuvad pt. ja siibrid on selle palati õe kohustus. Ja kui juhtub,et sul on deliiriumis ja agresiivne pt. siis lisab see sinu hallile/pruunile valvele lõbusat vaheldust. Lendavad klaasid ja mähkmed on tavaline nähtus. Vahel näidatakse ka oma võimeid sõimamise alal. Selliste sõnapruukide kasutamise eest oleks vanal heal ajal igale merekarule auraha rinda pandud...et on piisavalt kvalifitseeritud roppuste alal. Austraalias aga sõimatakse sellise sõnavaraga õde, kui ei saa narkar piisavalt narkotsi või oma maksa nahkakeeranud joodik on deliirumis.

Kuna riigihaiglates on tavaliselt ruumis 4 inimest ja kuna palatitel ei ole uksi, siis saavad ka kõrval palatites olevad pt. oma sõnavara piisavalt täiendada ja paar tarkust kõrva taha panna. Muidugi on ka tagasilooke...kui keegi jaurab keset oos ja teine pt. kõrval proovib kangekaelselt magada...:)P

Edasi siis päevaplaaniga.

Kella 13.30-14.00 paiku tuleb lõuna. Enne seda on vaja diabeetikutele teha veresuhkru kontroll ja anda neile toiduga Insuliin. 

Peale seda koristad ära prahi ja vaatad, et sinu paberid oleksid kõik kirjutad ja ravimid allkirjastatud.

Igal pt. on oma mapp/folder, kus hoitakse tema päevaplaani, ravimite lehte ja veenilahuste pabereid.

Selline näeb välja tavaline Veenilahuste manustamise pump ...neid võib olla uhekaupa või 2 või 4 IV lahuse jaoks , nagu siinkohal näete.

Ilus suur ja sinine.....tuleb ka eri värvides...olenevalt haigla rahakotist ja palju tahetakse kulutada uuema tehnika peale.

:)P


Siin all on pilt  PCA`st  ehk GEMSTAR=  pump on eranditult mõeldus epidural või morphini /ketamini etc. valuvaigistiks.

Sellise pumba eelis on vaike juhtme kurjes rippuv nupuke, kuhu pt. vajutades saab anda käsu aparaadile manustada valuvaigistit. Ainult õde peab iga tund kontrollima mitu korda pt. vajutas nupukest(aparaat peab arvet) ja igal hospitalis on omad protokollid millal peab vererõhku, hingamist ja o2 taset ja temp. konrollima.



Järgmine on NG- ehk naso gastrik pump. See on puhtalt toitmiseks. Inimesed , kes mingil põhjusel ei saa neelata või ei taha...neid toidetakse karamelli värvi spets. toitelahusega  selle alljärgneva pumbaga...ha-ha proovi siis buliimik olla...

See all siin on suure sustla pump. Tavaliselt on see INSULIINI manustamiseks. Dooside vahetus on kerge ja see pump võib manustada 0.1ml /h ...seega väga väikesed doosid. Laste osakond ka armastab seda.

Surijatele on vahel pandud uhte patta sellega Midazolam ja Morphine.

Sama joru! Kõik IV ja muud pumbad peab lugema iga tund. Sellega rohkem jooksmist ja tood.

ON veel mõned väiksemad pumbad ,millest ma ei viitsi kirjutada. Nad on haruldasemad ja pilte on ka raske leida..Seega ei peatu siinkohal.

Niisiis edasi...kuhu ma jäingi oma jutuga...

...Kella 15.00 ajal tuleb õhtu vahetus ja selle jäoks teeb uleandmise tavaliselt valve ulem õde ehk. NURSE IN CHARGE. Enam vahem vahetuse ulevaataja. 15.30 hakkab õhtune vahetus ...samamoodi tehakse plaan oma pt. jaoks ja millal on vaja midagi teha. Tavaliselt on suurem port ravimeid vaja anda 18.00 ja 20.00 Mõned ka 22.00 jne.

Teise vahetuse ulessanne on anda välja haruldasemad ravimid. Näiteks WARFARIN...ehk rotimurk! Mis on muide tõsi. Ravim vedeldab verd ja selle ravimi ulemanustamise tekitab lakkamatu verejooksu. Seega kontrollitakse pt. verd ja nende huubivus taset igal hommikul. Kell 16 on analuusi vastused käes ja doc. kirjtab doosi. arsti taga ajamine ja doosi nuiamine on ka õe kohustus. 

Edasi ...18.00 tuleb õhtueine ja diabeetikud on jälle järjekorras oma näppudega, et kontrollida veresuhkru taset veres.

21.30 tuleb 3s valve vahetus ja see kestab kuni kella 7 ni järgmine hommik.

21.30-22.00 on valve uleandmine  ehk siis handover. Peale seda kirjutad plaani ja vaatad oma pt. ule...kes kus ja millega tegeleb. Siinkohal on kohe hea jagada uinutid neile, kes neid soovivad. Samamoodi on vaja 2 õde, et kontrollida. 

Kui kõik on OK siis saad rahulikult kirjutada pabereid. Ettevalmistus järgmiseks päevaks on just oo õdede kohustus. Kontrollida, et oleks kõikidel vereanaluusid tellitud ( eriti WARFARINI pt.del) ja konrollida,mis olid eelneva päeva vereanaluuside tulemused.

24.00 on uks suurimaid medikamentide jagamise aegu. Peale seda tulevad need ja teised...kriba krabu. Kõik drain tubes...kuidas seda eesti keeli nimetada...äravoolu torud...ha-ha... tuleb kontollida ja kõikidele pt. teha eelneva päeva sisse/välja kalkulatsioonid ära. Selleks, et oleks kindel ulevaade, palju sisse ja välja tuleb ja mis kaudu...kas sai selgemaks??

Selline siin all näeb valja JACKSON PRATT.

siinkohal 2, aga pilt on hea.

Järgmine mille ma alla panen on REDIVAC.. samamoodi drain ...vahega,et Jackson pratt`i saab tuhjendada...aga REDIVAC jääb samaks, muidu vaakum kaob ja kasutegur on null.

Selle jala kuljes on veel uks huvitav pump. Pange tähele seda kollast lapakat, nagu side...see on Vaakumi dressing=side. On olemas spetsiaalne pump, mis imeb (sõna otses mõttes) erituvat vedelikku välja. 

Näeb see välja umbes nii...erinevaid mudeleid on palju. See must asi on nagu svamm, mis topitakse haavasse ja peale pannakse plastikust plaaserkile ja toru.

SEE JAAB HETKEL VIIMASEKS, KUNA MU LAPTOP ANNAB MARKU NALGA SUREMISEST.....


EDASI KUNAGI HILJEM SIIS


2/05/2012

Sajab ...sajab ja sajab...pole otsa ega äärt. Ajuti väheneb sadu tugevaks vihmahoogudeks ja siis tagasi ladinal, nii et pole 5 meetrit midagi näha.

Kogu aed on vee all ja kui sajab veel nii 12 tundi siis on vaja hakata juba mõtlema, kuidas madalamatest kohtadest kraami kõrgemale paigutada.

Meie õnneks on estate või asula uus ala ja kogu torustik on alles uus ja heas korras. Kanalisatsioon saab hetkel veel veega hakkama. Kauaks , et kes seda teab. 

Peale selle on selline vastik Eesti oktoobri kuu tunne peal. Muda jookseb juba kõrvadest välja ja kõik kohad on mädanevaid lehti täis.

Selline sugise kõdunemise tunne on peal.

Nagu ma eile teistele mammakestele naersin, et mu vanamiis pettis mind: ta lubas , et Au on lame( hea rattaga sõita) ja on soe (nii kulm on , et varvad on sinised)

Lähen nuud tegema paari telefonikõnet , et arutada sponsor viisa ehku saamist kohalikega.

Cheers

Emme



Esimene mai.

Emmede päev on kohe tulemas ja mina login ennast ka siia lõppude lõpuks sisse.

Pole ma veel kadunud kuhugi: tegelenud igatsugu probleemidega, emailidega ja olnud haige ja natsa laisk kah! (olgem vähemalt siinkohal siis ausad).

Mis siis toimub siinpool ja sealpool maakera?

Siinpool hinnad kasvavad hullu kiirusega...aga see pole vist mingi erinevus Eestist...kuuldavasti ka sealpool kasvavad hullu kiirusega.

Bensiini liitri eest peab juba 149 senti välja laduma. Kuuldavasti kaovad ära soodustused varsti gaasile ja seega gaasi autod jäävad siis oma populaarsusega jälle tahaplaanile. Govermendil oli mitme setu aasta eest suur *roheline* tuhin ja toteeriti autode gaasile umber tegemist ja ka toetati gaasi hinda. Varsti aga hakatakse seda kraani kinni keerama ja gaasi hind prognoosi järgi tõuseb pea samale tasemele, mis bensiin.

Gaasiga autod sõidavad kehvemini ja tarbivad seda rohkem. Kui hind ei ole soodne, siis mis mõtet on vaesemal rahval hakata maksma lisa kopikat, et endale gaasi autot umber teha või osta.


Koolipoisid:

lastel oli siin paari nädala eest koolivaheaeg. Esimene semester oli läbi ja anti 2 nädalat hingetõmbe aega.

Selleks, aga et elu liiga mugavaks ei muutuks, anti kaasa kodutoo.

Vaja oli lugeda läbi raamat: teha sellest kirjalik kokkuvõte ja teha joonistused. !!! Vajalik oli kirjutada raamatu algusest, keskkohast ja lõpust. Lisaks kirjutada 3st asjast, mis sulle meeldisid, 2 mis ei meeldinud ja esitada 1 kusimus.

Niisiis sellele kulus iga päev umbes tund jauramist.

Mina ei mäleta, et Eestis oleks esimeses klassis pidanud raamatust kokkuvõtet kirjutama. Ja mis siis , et sel raamatul oli ainult 16 lehte juttu!!! Ikkagi oli minu meest mega palju.

Vähemalt saime jauruga tähtede poole.

Lapsed on ka tublid: enamus esimese klassi õpilaste aeg läheb loogilisusele. Proovitakse neid panna asju arutlema ja loogiliset juurdlema. K.a. kirjutamises ja lugemises.

Nende õpetaja hetkel on mingi 25 -+ mõned aastad noor poiss, kelle järgi enamus klassi õpilaste emasid on arust ära.

Noh! minu meelest on kah kena poiss, aga kuidagi liig noor ja klanitud! Mulle meeldivad rohkem urgsed karud! ...


Kes pani seemneid aeda?

Viimasel ajal on siin pidevalt sadanud. Kuna tegu on Austraaliaga, siis siin rohi kasvab nagu mets. Meie rohu/aiajäänuste kast on pidevalt täis ja ajab isegi ule. Liiga palju on muru ja umbrohtu, mida peab hävitama....muidu kasvaks mets uksest sisse.

Täna kaevates aeda, leidsin, et keegi on mingeid seemneid maha puistanud, mis kenasti kasvavad. Muidugi võib juhtuda, et ka linnud on sisse tassinud või kakkanud seemneid aeda...mine sa tea...

Rohi on ka ainus mid hetkem jõudsalt kasvab. Päike on juba talvituma kolinud põhjapoole ja siin lõunas on jätkuvalt nohune.

Déjà vu aeg.

Ma mõtlesin, et mul on hea tuttav Eestis maha jäänud, kellel paar põnni hakkavad varsti esimesse klassi minema. Mõtlesin siis omaette, et kogu koolikraam (vildikad, kustukad, vihikud jne) maksavad siin just mitte super suurt raha ja kuna osa asju on ka huvitavad, siis võiks ju midagi saata.

Otsustasin siis vaadata, mis on vajalik Eestis esimesse klassi minejale...

Lugedes nimekirja ja näpunäiteid ,kuidas mis peab olema tehtud...tekkis selline vana tunne...Eesti moodi... olin juba unustanud, milline kammajaa seal sellega on. Siitpoolt vaadatuna tundub asi halenaljakas. Vaheti lausa nõme.

Teen siinkohal koopia ja kirjutan iga asja alla ,mis Aus kombeks on.

I klassi tulijate õppevahendid,-materjalid

Eestis punasega!

AUS VAJALIK HALLIGA!

 

  • 1 õpilaspileti pilt suurusega 3 x 4 cm; septembris on koolis pildistamine
  • õpilaspiletit EI OLE OLEMAS algklasside lapsele...keskkoolis ja UNIs on ...
  • sünnitunnistuse koopia, saab ka koolis teha
  • Koopiat ei ole vaja...enne kooli minekut on nõutav täita ankeet. Kõik lambanumbris on seal kirjas. K.a meditsiini kindlustus..
  • õpilaspäevik, suurem variant
  • õpilaspäevik antakse kooli poolt ja ON TASUTA
  • üks 16 joonega vihik
  • Kool (enamus ) hoolitseb erinevate vihikute sisse tellimise eest. Eriti algklassides ja erakoolides.
  • üks abijoontega vihik alates II veerandist
  • Kool (enamus ) hoolitseb erinevate vihikute sisse tellimise eest. Eriti algklassides ja erakoolides.
  • üks suurte ruutudega vihik
  • Ruutudega vihikud koolilatele ma pole siin näinudki...graafikute tegemiseks peab minema seda spetsiaalselt ostama...aga see pole algklassides...
  • kilekaaned või kattepaberid vihikute kaitseks
  • See on koht,kus Au lapsevanemad imestavad *MHHH?????*
  • kaaned paberite A4 hoidmiseks
  • Sama, mis kaaned????MIs kaaned, milleks???
  • joonlaud, numbrid loetavad
  • joonlaud...joonlaud....ah jah! klassis on suur hulk neid ja nad kuuluvad klassi...st. koolile.
  • 2-3 harilikku pliiatsit, keskmise kõvadusega
  • ? mis on KESKMINE kõvadus??? harilike on siin mingi 100+ ...numbrite ja tähtedega , siin lastele koolis antakse 2HB kõvadusega.
  • värvilised pliiatsid
  • Kuuluvad koolile
  • viltpliiatsid
  • Kuuluvad koolile
  • pinal
  • Pole vajalik...kuni 4-5 klass...millal lapsed hakkavad eelistama OMA pliiatseid ja kustukaid.
  • kustutuskumm
  • Kuulub kooli varustuse hulka.
  • pliiatsiteritaja, kinnine, et teritada saaks laua ääres
  • Koolivarustus ...
  • guašid, veetops, segamisalus
  • Guasi värvi ostetakse sisse suurte kanistritega kooli poolt. Tops,segamisalus ja muu jama on klassis. Vanematelt paluti saata kooli ainult kaitseriietus, plastikust särk.
  • vakstu või kile laua kaitseks, suurem kui A3 (õp. ostab) laualapp 20 X 20 cm
  • Vakstut ei ole olemas. Lauad on plastik kattega , seega pole vajalikud.
  • joonistuspaberid A3 ja A4
  • Joonistuspaber....kah! see jupp ajab naerma. See ostetase samamoodi siin kooli poolt.
  • õlipastellid
  • Ei saanudki aru...pastell värvid ka veel vajalikud?Pole vajalik siin.
  • 3 pintslit, erineva laiusega (peenike, keskmise laiusega, laiem)...
  • ka pintsleid siin pole vaja lapsega koolis saata.
  • plastiliin
  • Plastiliini ei kasutata!
  • värvilised paberid
  • Kool ostab
  • käärid, mis lõikavad ka riiet; vasakukäelistele on olemas vasakukäeliste käärid
  • Eelmine aasta paluti osta käärid...selle aastal kool ostis sisse hunniku ja ei mingit muret!
  • pulgaliim, vedel liim ei sobi
  • ..liim tuleb ka kanistritega ja sealt valatakse PVA liimi purkidess ja antakse lastele kooli pintsel.
  • heegelnõel
  • Heegelnõel koolis on tundmatu asi.
  • lõnga- ehk sukanõel
  • Nõela kaasa andmise on keelatud. Igasuguste paberite ja asjade laste asjade tegemiseks on spetsiaalsed plastikust nõelad.
  • naaskel
  • Naaskel koolis ajaks siin lapsevanematele hirmu judinad peale.
  • sisejalanõud, mis ei tee põrandale musti triipe
  • POLE OLEMAS SISE JALANõUSID. Klassides on vaip maas!!!
  • riidest kott sisejalanõude hoidmiseks garderoobis
  • POLE olemas
  • dressid
  • Dressid pannakse spordipäeval juba kodus selga, et poleks mingit jamamist vahetamisega.
  • spordijalatsid kehalise kasvatuse tunniks, erinevad saalis (heledapõhjalised) ja õues olemiseks
  • Jalas koos spordivarustusega.
  • suusad, kelk
  • :) vanad head ajad.Nostalgia...noh! siin ei tule lumi maha!
  • koolikott
  • JAH KOOLIKOTT ON VAJALIK KA AUs.


MIs siis käib Aus algklasside lapse koolikotis?

1. Koolist antakse igale lapsele kaasa (iga nädal) 5 raamatut: nende raamatute jäoks on spets. sangaga folder.

2.õpilaspäevik

3.Veepudel

4.Lõunaleib kotiga: lõuna aeg on umbes 12 päeval

5. Ja lisaks mingi õun/porgand/maasikad esimese hommiku nälja kustutamiseks. -snack aeg on hommikult 10.30

6.Muts, mis on kohustuslik!

7.Päikesekreem soovitavalt..

Mina panen lisaks ka paki plaastritega. Ja kerge /või paksema jope( olenevalt imast)


Vihik peab olema joonitud. Siseääre laius on 1 cm, välisääre laius 2 cm. Kui välis- ja siseäärt pole trükitud, siis joonin selle ise.

Aus vihikuid ei joonita...esimene klass ei kirjuta kuupäevi ja ei ole vajalik tõmmata pealkirja alla värvilise joonega. Sama kehtib ka matemaatika kohta.Vihikute peale õpetaja prindib kogu vajamineva info koos lapse nimega. Kui laps teeb mingi joonistuse,siis on kohustuslik tal endal kirjutada tahapoole oma nimi. Mingit a la jäta 4 ruutu vahele uue harjutuse ja vana vahel: siin EI OLE OLEMAS!

Ja kõik klassid (prep-12) alustavad meie koolis õppet 8.45-15.10.

See aeg võib kõikud 10 minutiga siia sinna erinevates koolides. Kui samas piirkonnas on mitu kooli ,siis proovitakse lapsi ärakorjavaid emakesi mitte liigselt stressida ja koolid lõpetavad 10- min. vahega (puhtalt, et autoliiklust hõlbustada)





Make a free website with Yola