23/06/2013
Brrrrr....hommikul on 2 kraadi.
Autodel on jääkirme peal ja kogu rohi on valge härmatisest.
Selline põrgu kulm on , et nina kukub hommikul maha.
Ostsin, endale kevad-sugis saapad talveks! :)
Muidu sure sellesse jää aega maha.
22/06/2013
Kaklen õpetajaga ja hetkel olen kaotus seisus.
Eile me käisime lastega kohalikus Melbourni teadus muuseumis ekskursioonil.
Vanemad on abiks kaasas, et tulla lastega toime.
Mis on normaalne asi siinpool ookeani. Vabatahtlikud vanemad raiskavad oma aega, et lapsed oleksin hea järelvalve all ja kõik sujuks kiirelt ja ladusalt.
Igale vanemale anti 5 last kelle järgi vaadata.
Mulle sattus normaalne grupp lapsi. Või vahest ma suhtun lastesse normaalselt ja nemad minusse samuti.
Enamus ajast aeti meid kiiruga kuhugi mujale ära ja plaanipärane jalutus ei läinudki korda. Pidevalt oli mingi kiiruga kuhugi järgimise asja juurde jooksmine. Mis minu meelest oli nõme.
Peale lõunaleiva soomist, anti meile käsk mitte kuhugi minna vaid oodata keldris kuniks on aeg minna planetaariumi filmi vaatama.
Lapsed oli solvunud, et nad pidid mingis igavas kelgrikoruse ruumis mitte midagi tegema ja olid peale oma lõuna nahkapistmist täielikus hyper reaktiiv kiirusel ringi jooksmas seal keldris.
Peale 15 minutist vingumist ja laamendamist ma otsustasin oma 5 vedada ulesse muuseumi ettekäändeks, et meil on vaja WCsse minna ja siis liikuda vaikselt planetaariumi poole, ja kuna see läheb labi osa muuseumist siis ei saa ju meile pahaks panna, et me vahel peatume ja vaatame.
Teine osa meie käigust kujunes ladusalt, kuniks oli vaja kodu poole minema. 3 viiest lapses kusisid, et kas nad võivad minna läbi suveniiri kaupluse, kuna emad andsid neile raha kaasa ja nad soovisid osta midagi....3-5 dollarit oli neil taskutes. Ma nõustusin, kuna see oli kirjas ka meile antud paberil, et me võime viia oma grupi, mitte rohkem kui 5 last korrga kauplusesse või kohvikusse. Mõeldud tehtud. Et asi oleks normaalne, siis ma lubasin kahel ulejäänud ka osta endale 3-5 dollarine asi ja oli nõus nende eest maksma. Pealegi ma tean neid kahte last kaua aega ja emadega olen ka heal jalal. Ma tean kindalt et mingit probleemi ei tekiks sellest.
Probleem aga ei tekknud mitte emadega vaid meie kalli õpetajaga.
Kui ma läksin last koolist ära korjama ( lapsed läksid bussiga ees ära ) siis ma leidsin enda oma nutuste silmadega. Tuli välja, et õpetaja oli konfiskeerinud nende asjad ja väitis, et nad ei tohi neid endale jätta kuna teised midagi ei saanud ja see ei ole siis aus.
Ma läksin klassiruumi ja kusisin, milles on asi. Meie kallis õpetaja hakkas mulle selgeks tegema, et tal oli 50 last järele vaadata ja ta ei taha et minu grupp saab midagi ja teised ei saa. Ma vabandasin, ja utlesin, et ma ei moelnud seda sellise nurga alt , aga samas ma sooviksin neid asju ikkagi tagasi kuna raha on nende eest makstud.
Opetaja hakkas karjuma ( KARJUMA) lugesite õieti> et MINA olevat talle suur pettumus olnud ja et selliseid asju ta ei luba.
Mitu korda peatus faktil, et ma olen olnud talle selline pettumus. ( ma vahele motelsin, et me juba oleme sellel teemal peatunud ja nagu selle läbinud).
Ma ei andud alla: ma sirutasin käe ja utlesin, et ma tahan neid asju tagasi. Ja utlsin,. et ma ise maksin nende KOIKIDE eest. ( selleks , et ta laste seljast maha tuleks). Ma utlsein, talle näkku, et ta võib mind karistada kuidas soovib, nagu mind huvitaks. Aga kuna mina olin grupi juht siis olen mina vastutav nende käitumise eest.
Optaja vingus näoga võttis asjad oma seljakotist välja ja utles, et ma ei TOHI neid asju lstele anda. Ma võin neid kinkida või anda neid heategevusele, aga lastele neid ei tohi anda.
Ma ei viitsinud hakata seda isegi komenteerima vaid lahkusin.
Ukse taga ma andsin enda omale tema plassmassist julla kätte ja hakkasin naerma.
Sellist frukti nagu meil hetkel õpetajaks on annab ikka tiku tulega otsida.
Mis iganes ma kokku keeran, ei ole kellegil õigus minu peale karjuda!!!!
Isegi mitte siin Aus.
Hetkel ma hoian oma suu lukus ja ei tee teist nägu, kuna ma ei taha et ta laste peal oma paha tuju välja valaks.
Nii... ma nuud kiiresti raagin, mis on siis juhtunud, et ma olen nii kaua vait olnud.
Asi selles, et sellel aastal sai mu laps endale kaela klassijuhataja , kes nimetab ennast vana kooli opetajaks.
Uhesonaga, kogu idee *vana koolindusest* on laste peale Eesti moodi karjuda ja neid alandada psuholoogiliselt.
Me koik maletame millised olid meie omad vanad *head* opetajad 30 aastat tagasi. Voh! sellise saimegi siis kaela.
See on harukordne asi , vahemalt ma ei ole kunagi kokku siinmail puutunud sellise a la vanakooli opetajaga.
Ja pealegi ei ole see enam siin lubatud.
Vanemate nina ees on opetaja selline sula magus...
aasta alguses mul olid sellised karvased kahtlused selle opetaja kohta. Ta alati kuidagi vingerdas valja kui oli vaja raakida, voi ignoreeris sind .
Laps koolist tuleb ja alati mossitab. Raagib, et opetaja on selline ja selline...ma algul motlesin, et noh! alguse asi, et on teine opetaja ja peab lihtsalt ara harjuma.
Siis hakkasin kuulma , et ka teised lapsed kuidagi raagivad naljakaid asju. Et nad on karistatud ei millegi eest ja et on nii palju asju, mida nad aru ei saa...etc.
Siis tuli opetaja vanema kokkutulek.
Opetaja raagib mulle mingit lolli juttu, et mu laps ei oska lugeda, kirjutada ja eei oska numbreid. Ma algul arvasin, et ta teeb nalja voi ajas laste nimed segi ja loeb kellegi teise kirjeldust mulle ette.
Ei noh! tuleb siis valja , et mu laps on taielikus kapslis ja keeldub opetajaga tood tegemast. Lihtsalt ei tee.
Lopetuseks ma kirjutasin kaebuse kooli. Hasti kirjutasin!!!! :)
Kodus teeb ta mul tuhandetes matemaatikat ja klassis ei saa 6+8 kokku panna?!!!
Koolis on psuholoog, kes lapsi aitab, kui neil on mingid probleemid.
Panin oma lapse ka sinna kirja.
Kui ma psuholoogiga raakisin, siis kogu ta oleksu ohkus lihtsalt :*Issand veel uks selle opetaja laps*
Tuli valja, et pool selle opetaja klassi on psuholoogi juures sellel aastal.
Esimene asi ,mis minu oma kaebas pshuholoogile , et opetaja karjub nende peale ja nimetab neil lollideks ja raagib, et nad ei saa mitte millegagi hakkama.
Kahjuks on neil kokkusaamine ainult iga kahe nadala tagant 30 min. Kuna psuholoog on nii tais bookitud sellel aastal.
Loodetavasti ta annab mingit trikid lapsele, et see oleks natuke rohkem vastupidav ja ei ehmataks iga kord kui opetaja ta peale karjudes lolliks nimetab.
Ja pealegi on hea , et psuholoog teab sellistest probleemidest. Kuna seilline asi laheb otse opetaja toimikusse ka kirja.
Kasutegur muidugi on sellest psuholoogi 30 min. iga kahe nadala tagant , nagu ebaoigel aja karvanud kanaari linnust, aga noh! 30 minutit vaba aega sellest opetajast pole ka paha.
Kokkuvottes ma olen votnnud lapse hariduse hetkel oma peale mingi 60-75% ulatuses.
Seega me teeme 2 tundi kodutood iga paev peale kooli!
Opetaja vist sai kaela oma kaitumise eest , kuna seal ka teised lapsevanad kaebasid ta peale.
Nome on see, et paraleel klassis pole kohta, et last sinna lasta umber tosta.
Tuleb see aasta ara kannatada.
Ma maksan aastas ule 4 tuhande dollari koolimaksu ja siis opetan oma last kodus!
Opetaja muutkui teeb mulle mesimagusaid nagusid, aga nuud ma vaatan tast labi Eesti moodi!
Kuidas teile siis mu kiri? Imelik on isegi seda lugeda! Ma poleks kunagi arvanud, et ma selliste probleemidega kokku puutun siinmail.
Eestis on see tavaline. Igasugune terror koolis on nagu igapaevana asi. Siinmail aga sellist asja ma naen oma ihusilmaga esimest korda.
Jutud kaivad, et see opetja tahab minna pesionile ja on jaanud paar aastat veel toodada. Kui temast kool tahaks lahti saada siis peaksid nad talle maksma kopsaka kompensatsiooni...mis ta vist tahabki. Et muidu lastest kama, ja kui lastaksegi lahti siis raha kukub taevast nagu taevamanna.
Olge siis tublid sealpool ookeani ja mina proovin see kooliaasta siis labi vedada .
XOXO Emme out